Kasulik info

KKK

Millised arstid erinevates Unimed kliinikutes teenust osutavad?

Ortodontilise ravi teenust pakuvad järgmised kliinikud:
Tallinna kliinik: Krista Aaren, Valentina Kulak, Merle Kassmann, Dmitri Somov, Tiina Sõlg, Raul Varul, Kristi Põder, Pilleriin Arpo, Kristiina Samuel ja Anna Iljuštšenko
Tartu kliinik: Triin Jagomägi, Saale Kaasla, Erle Raudam, Eveli Sibul, Kristel Tammjärv, Raul Varul, Katrin Veere, Kristiina Samuel, Mari Vanatoa (ortodont-resident) ja Sofia Ždobnõh (ortodont-resident).
Pärnu kliinik: Liis Raud, Mailis Peets
Otepää kliinik: Erle Raudam
Valga kliinik: Erle Raudam

Kas saatekiri on vajalik?

Ortodontilise ravi jaoks saatekirja vaja ei ole.

Kes vajab ortodontilist ravi?

Ortodontilist ravi vajatakse üldjuhul kahel põhjusel – esteetilisel ja funktsionaalsel.

Esteetilise ravivajaduse otsus tehakse tavaliselt patsiendi ja/või tema vanemate poolt.
Lisaks esteetilisele ravivajadusele, võib esineda ka funktsionaalne ravivajadus, millest patsient ei pruugi teadlik olla. Seetõttu on ravivajaduse parimaks hindajaks ikkagi pädev arst, kes otsustab, kas ortodontiline ravi on näidustatud või mitte.

Hammaste funktsiooni seisukohast on lisaks hammaste heale reastusele oluline saavutada õiged hammaste omavahelised kontaktid (korrektne hambumus). Läbi hambumuse korrigeerimise paranevad hammaste funktsioon ja patsiendi elukvaliteet. Parimad tulemused on saavutatavad patsiendi ja arstide ühises koostöös.

Milles seisneb ortodontiline ravi?

Esmalt toimub konsultatsioon, mille käigus ortodont hindab hammaskonna üldist seisukorda ja ravi näidustatust ning räägib üldisemalt planeeritavast ravist, selle orienteeruvast maksumusest ja kestusest.
Konsultatsiooni käigus peab arsti kindlasti informeerima järgnevatest asjaoludest:
• kaasuvad üldhaigused ja põetud haigused
• suuõõne haigused
• allergiad (eriti metallide ja ravimite suhtes)
• kasutatavad ravimid
• traumad hammaste ja lõualuude piirkonnas
• varasemad operatsioonid
• varasem kokkupuude ortodontiaga (ravi, konsultatsioon)
• motivatsioon / koostöövalmidus

Esimesel vastuvõtul tehakse põhjalik suuõõne läbivaatus, mille käigus fikseeritakse suuõõne seisukord ning vastavalt vajadusele viiakse läbi täiendavad uuringud. Patsiendile ja/või patsiendi esindajale tutvustatakse ravivajadust ning lepitakse kokku edasine tegevuskava. Olukordades, kus kohene ravi alustamine pole näidustatud, kutsutakse patsient tagasi kontrollile mõne aja pärast. Kui ravi on vajalik ja patsient on ravist huvitatud, tehakse diagnostika.
Standardsed diagnostilised materjalid, mida arst kasutab raviplaani koostamiseks, on järgmised:
• panoraamröntgen
• kolju külgülesvõte
• üla- ja alalõua jäljendid kipsmudelite valamiseks/ suuõõne skänneerimine
• fotod hammastest

Järgneval visiidil toimub raviplaani arutelu. Raviplaani arutamisel vestlevad arst ja patsient (alaealise patsiendi puhul ka tema esindaja) patsiendil esinevatest suuõõne probleemidest, ravivõimalustest, oodatavast tulemusest, patsiendi poolsest panusest ravi õnnestumiseks, esineda võivatest riskidest ning ravi maksumusest ja kestusest. Kui patsient on otsustanud ortodontilise ravi kasuks, alustatakse ravi vastavalt raviplaanis valitud strateegiale.

Edasine ravi sõltub valitud ja vajalike raviaparaatide kombinatsioonist ning sisaldab endas arsti poolset regulaarset raviaparaatide aktiveerimist või kohandamist, jälgimist ja vajadusel suunamist teistele spetsialistidele.

Ortodontilise ravi lõpus, optimaalse tulemuse saavutamise järel, eemaldatakse ortodontilised raviaparaadid ning paigaldatakse tulemuse stabiliseerimiseks hoideaparaadid (reteinerid).

Kas ortodontilise raviga kaasneb kõrvalmõjusid ja riske?

Lisaks raviga kaasnevale positiivsele oodatavale tulemusele on vajalik hinnata ka raviga kaasnevaid riske.

Peamised võimalikud komplikatsioonid ortodontilise ravi puhul:
• Ebamugavustunne, hammaste hellus või tundlikkus. Miks? Breketite paigaldamise ja aktiveerimise järel võib tekkida ebamugavustunne, osadel juhtudel ka valuaisting, mida kutsub esile hammaste liikumine. Kestab sõltuvalt patsiendist paarist tunnist kuni nädalani.
• Raskendatud suuhügieeni teostamine. Lahendus: Ortodontiakeskuses võtab vastu suuhügienist, kes tegeleb suuhügieeni õpetamisega patsientidele, kellel on alustatud ravi ortodontilise aparaadiga.
• Valged laigud hammastel (dekaltsifikatsioon). Miks? Ebarahuldava suuhügieeni korral breketite ümber koguneva katu alla võib tekkida püsiv hambaemaili kahjustus, mida saab vältida korraliku hammaste pesuga.
• Juurte resorptsioon ehk juurte lühenemine. Riskigrupis on traumeeritud, suurema täidise, juureravitud, tömbikujulise või peenike terava juuretipuga hambad. Lahendus: suurenenud riski puhul on vajalik regulaarne röntgenkontroll.

Kuidas kujuneb ortodontilise ravi maksumus?

Orienteeruva hinnakalkulatsiooni teeb ortodont juba esimesel konsultatsioonil, kuid täpne ravi maksumus selgub alles pärast põhjaliku läbivaatuse ja vajalike diagnostiliste uuringute teostamist. Ravi kogumaksumus sõltub kasutatavatest aparaatidest/breketitest ning ravi keerukusest ja kestusest.

Kas Eesti Haigekassa maksab ortodontilise ravi eest?

Ortodontilise konsultatsiooni tasu on täiskasvanutele 25€ ja lastele 5€.

Seoses Eesti Haigekassa poolt eraldatud ravijuhtude täitumisega Unimed Kliinikud OÜ-s ei ole meil hetkel võimalik alustada haigekassa diagnoosiga patsientidel uusi ortodntilisi ravisid. Täpsustavate küsimuste korral palun pöörduda registratuuri või kirjutada tallinn@unimed.ee.