Juureravi

Juureravi ennetab põletiku levimist

Hambajuurepõletik ehk periodontiit on hamba juuretippe ümbritsevate kudede põletikuline seisund, mis tekib enamasti ravimata jäänud hambaaukude tõttu.

Nimelt pääsevad mikroobid läbi aukude hambasäsisse ning liiguvad hamba juuretippudeni. Selle tulemusena katkeb hambas verevarustus ja see n-ö sureb. Juureravi on vaja, kui hambaauk on jäänud ravimata ja põletik on jõudnud liiga sügavale hambanärvini, tekitades tugevat valu. Põletikulise juurega hammas võib olla lagunenud, täidisega või varasemalt juba mõne juureravi protseduuri läbinud.

Juureraviga ennetatakse põletiku levimist lõualuusse ja eluohtlike tüsistuste tekkimist. Ravi eesmärk on pöördumatult kahjustunud hambasäsi ehk hambapulbi eemaldamine juurekanalitest, hamba kanalsüsteemi desinfitseerimine ja juurekanalite täitmine täitematerjaliga.

Täpsus uuringutel

Tulemuslikuks juureraviks on väga oluline detailselt täpne ülevaade olukorrast. Seepärast tehakse juureravi käigus mitmeid röntgenülesvõtteid, et täpsustada hamba anatoomiat, juurekanalite tööpikkust ja juuretäidise kvaliteeti. Ülipõhjalikeks uuringuteks on Unimedis kasutusel 3D-röntgen NewTom VGI evo, mis kasutab CBCT ehk 3D-tehnoloogiat. Et juurekanal saaks juureravi käigus ideaalselt puhtaks, kasutame vajadusel ka mikroskoopi, millega ei jää arstil märkamata väikseimgi detail.

Juureravi on enamasti kahe visiidiga ravikuur

Tavaliselt vajab juureravi protsess kaht visiiti. Esimesel visiidil puhastatakse juurekanal ja sinna pannakse steriliseeriv ravim. Järgmisel korral kanalid täidetakse ja ehitatakse hammas lõplikult üles. Kui hammas on elus, tehakse juureravi tuimestusega, surnud hamba juureravi valutustamist ei vaja.