Kristiina Samuel, Unimed Ühendatud Kliinikud, ortodont
Levinud arvamuse kohaselt on puseriti hambad probleem, millega tuleb tegeleda teismeeas või siis leppida eluaeg viltuste hammastega. Tegelikkus räägib aga hoopis muud keelt – nimelt suudab tänapäevane hambaravi edukalt ka täiskasvanul hambarea sirgeks korrigeerida. 
Selleks kasutatakse breketeid – abivahendeid, mida oleme tüüpiliselt harjunud pidama teismelise naeratuse juurde kuuluvaks metalseks aksessuaariks. Tegemist on aga üsna suure eksiarvamusega, sest breketravi tehakse praegu igas vanuses inimestele ning breketid ei pruugi sugugi olla silmatorkavad “hambaklambrid”, vaid vaat et nähtamatud abivahendid.
Nende täiskasvanute hulk, kes võtavad ette hambumuse korrigeerimise, kasvab aasta-aastalt – ligi veerand ortodontilise ravi saajatest on täiskasvanud. On ju ilus naeratus tähtis enesekindluse osa, et mitte öelda üks selle alustalasid. Viltune hambarivi pole siiski mitte ainult iluviga, vaid probleemid hambumusega toovad omakorda kaasa hulga muresid ja haigusi. Näiteks ei käi hambad vale hambumuse puhul korralikult kokku ning seetõttu kuluvad nad kiiremini, võivad esineda alalõualiigesevalud ja mälumisfunktsiooni häired. Ka on puseriti hammaste eest oluliselt keerulisem hoolitseda, sest mitte igale poole ei pääse hambaharjaga ligi. Just nendesse puhastamata kohtadesse kipub kergemini tekkima hambakivi ja kaaries.
Täiskasvanute breketravi võimalused
Inimese hammaste liikumine toimub olenemata east ja seetõttu on nende breketitega nihutamine võimalik ka täiskasvanuna. Samas peab arvestama, et teatud erinevused on laste ja täiskasvanute breketravis siiski olemas.
Kõige olulisem erinevus seisnebki selles, et lapseeas on breketitega võimalik mõjutada lõualuude arenemist ja hammaste lõikumist, kuid täiskasvanutel on need protsessid lõppenud. See erinevus omab rohkem kaalu just suuremate hambumusprobleemide korral, kus sageli ei piisa ainult breketite kandmisest ning vaja läheb mitme spetsialisti panust ja eri ravivõtete kombineerimist. Veel peab arvestama, et igemepõletikud, ravimata hambakivi või parodondi haigused võivad ortodontilist ravi raskendada või pikendada. Samuti võtab soovitud tulemuse saavutamine ja selle säilitamine täiskasvanutel rohkem aega – vahel on vajalik hammaste sisepinnale kinnitatavaid ja väljapoole nähtamatuid hoideaparaate kanda terve elu. Tihti tuleb ortodondil koostööd teha nii kirurgi kui ka proteesiarstiga.
Samas on täiskasvanud hoolikamad nii hammaste kui breketite puhastamisel, mis vähendab kaariese ja igemepõletike riski.
Täna on olemas mitmeid vähemnähtavaid breketisüsteeme, mis on eriti populaarsed just täiskasvanute hulgas. Näiteks sisuliselt silmapaistmatud keraamilised breketid või lingvaalsed breketid, mis paigaldatakse hoopis hammaste tagumisele küljele. Märkamatud on ka hammastel kantavad läbipaistvad kaped.
Breketid aitavad puuduvate hammastega suus korda luua
Kristina Hinrikus, Unimed Ühnedatud kliinikud, implantoloog ja kirurg
Kui suus on puudu üks või mitu hammast, siis enamikul juhtudel on võimalik tühi koht asendada implantaadi ehk kunstjuurega, millele omakorda kinnitatakse hambakroon. Implantaat on oluline ka olukorras, kus on vaja nihutada teisi hambaid – siis kujuneb sellest lõualuus justkui tugipost ning ortodont saab teisi hambaid breketitega selle suhtes liigutada.
Breketravist on abi ka juhul, kui inimesel on jäänud puuduv hammas või hambad pikaks perioodiks asendamata ja naaberhambad on hakanud nende kohale nihkuma. Sellisel juhul katsub ortodont breketite abil viltu vajunud hambad kõigepealt uuesti püsti liigutada. Seejärel on juba võimalik puuduolev hammas asendada ning hambarida taas tervikuks muuta.
Arst võib teha ka valiku jätta puuduv hammas asendamata ja kasutada breketeid hoopis tühja koha sulgemiseks. Nii tehakse valdavalt juhul, kui selle tagajärjel ei muutu oluliselt hambumus tervikuna – see tähendab, et hammaste paiknemine üksteise ja lõualuu suhtes jääb lubatud piiridesse. Täpsemalt saab sellise ravimeetodi üle otsustada koos ortodondiga.