Õnnetusi ja traumasid hammastega võib juhtuda nii lastel kui täiskasvanutel. Mida trauma puhul ette võtta, sõltub sellest, kas hammas sai põrutada, nihkus paigast, murdus sellest kild või tuli hammas tervenisti koos juurega välja. Teadlikult ja kiiresti tegutsedes on sageli võimalik hammas päästa.
Kõige tüüpilisem hambatrauma on hambakrooni osaline murdumine. Hambakroon võib murduda pisikese killuna, aga ka kogu krooniosana. Sügavama murruga tuleb otsida hambaarstilt abi.
Sageli saab hammas põrutada ja jääb oma kohale, kuid on väga valulik. Sellisele hambale tuleb anda rahu. Hambaga, mis on saanud tugevama löögi ja nihkub paigast, tuleb pöörduda võimalikult kiiresti hambaarsti juurde, kes fikseerib hamba õige asendi.
Kõige raskem hambatrauma on hamba täielik, koos juurega lõualuust eemaldumine. Sellise hamba päästmine sõltub kiirest ja oskuslikust tegutsemisviisist.
🦷 Kõige parem lahendus on hammas kohe oma endisesse asendisse tagasi panna.
🦷 Kui hammas on must, võiks seda eelnevalt 10 sekundit kergelt külma vee all loputada.
🦷 Hammast tuleb hoida ainult krooniosast ehk tuleb vältida juureosa puudutamist.
🦷 Hammast ei tohi puhastada või pühkida näiteks salvrätikuga.
🦷 Arsti juurde minnes võib hammast hoida sülje või piima sees. Hammast võib hoida ka põses.
🦷 Kui hammas on murdunud tükkideks, siis tuleks võimalusel kõik tükid kokku korjata ja hambaarsti juurde kaasa võtta. Neid tükke võib saada hamba taastamisel kasutada.
🦷 Mida kiiremini saab arst hamba tagasi panna, seda suurem on paranemislootus.
Isegi, kui hammast ei ole võimalik päästa, saab seda alati asendada. Selleks on tänapäeval mitmeid võimalusi, näiteks on võimalik puudu olev hammas implantaadiga asendada.
Piimahamba trauma ei vaja enamasti hambaarsti sekkumist, sest trauma tagajärjel lahti tulnud piimahammast ei ole vaja suhu tagasi istutada. Aseta veritsevale haavale külm marlitükk ja lase lapsel seda hammustada. Turse vähendamiseks hoia põsel külma kompressi. Kui osa hambast ei ole välja tulnud, peab hambaarst selle eemaldama.