Grigory Popov, Unimed Ühendatud Kliinikud, hambaarst 
Öine hammaste krigistamine ehk bruksism esineb ligikaudu 8 protsendil täiskasvanutest. Miks mõned inimesed unes hambaid krigistavad, seda päris üheselt seletada ei osatagi.
Arvatakse, et hammaste tugev kokkusurumine on justkui ventiil stressi leevendamiseks. Kui looduses on asjad sätitud nii, et metsloom ohu korral kas põgeneb või ründab, siis inimene stressiolukorras üldjuhul nii teha ei saa. Selle asemel surume meie suu kriipsuks või väljenduvad päevased pinged ja mured öises hammaste krigistamises. On leitud, et hammaste krigistamine leevendab stressi ja et seda esineb just keerulistel aegadel.
Hammaste krigistamist pole ainult ebameeldiv kõrvalt kuulata, vaid paraku jätab see jälje ka meie hammastele. Nimelt kasutatakse hammaste krigistamisel päris tugevat jõudu ning hamba lõikeservu jõuliselt ja korduvalt kokku surudes kuluvad need kiiresti. Nii on hammaste krigistamine väga levinud hammaste kulumise põhjus keskealistel inimestel. Pärast rahutut ööd võib inimene tunda mälumislihastes pinget, sest on neid öö jooksul palju pingutanud. On märgatud, et hammaste krigistamisega hädas olevatel inimestel on hambad rohkem tundlikud külmale.
Kui hambaarst avastab hammaste krigistamisest tingitud kulumise, siis tuleb mõelda, kuidas hambaid edasise kulumise eest kaitsta ning katsuda taastada juba kulunud hambaid. Võimalik ka, et hambaid on vaja lihvida ja panna uusi kroone.
Öise hammaste krigistamise eest kaitseb hambaid kape, mis on justkui müts hammaste peal ning mis pannakse ööseks suhu hammastele. Tänu kapele ei puutu hammaste lõikeservad omavahel kokku ning hammaste krigistamine ei kahjusta neid.
Kulunud hammaste taastamine on päris keeruline ja aeganõudev ettevõtmine, mis nõuab tihti mitme spetsialisti koostööd ning sellepärast tasub igati hammaste enneaegset kulumist vältida.
Hammaste krigistamist seostatakse ärevuse ja stressiga
Heisl Vaher, Unimed Ühendatud Kliinikud, unearst ja kõrva-nina-kurguarst
Bruksim ehk hammaste krigistamine on uneaegne liigutushäire. Kui seda esineb, tasuks nõu pidada unearstiga, sest aja jooksul tekitab krooniline bruksism hammaste kulumist ning näo või oimupiirkonna valusid, rääkimata sellest, et ebameeldiv heli häirib kindlasti ka kaasmagajat.
Hammaste krigistamise diagnoosimiseks viiakse Unimed Unekeskuses läbi polüsomnograafiline uuring, mis võimaldab eristada muid liigutushäireid hammaste kiristamisest.
Laste puhul on seda probleemi märgatud rohkem nendel, kes närivad küüsi, imevad pöialt või neil on uneaegseid hingamishäireid, mis väljenduvad norskamise, raskendatud hingamise või hingamispausidena (apnoe).
Üldiselt aga seostatakse hammaste krigistamist suurenenud ärevusega, madala stressitaluvusega, ning rahutute jalgade sündroomiga, samuti võib see olla seotud ka unerohtude tarvitamise või neist kiire loobumisega.
Bruksismi ravi on kompleksne – hambaid kaitstakse krigistamise eest kapega, tuleb parandada unehügieeni, üle vaadata üldine elustiil, leida sobivad lõdvestumise tehnikad ning mõnikord määrab unearst raviks ka ravimeid.