Tagasi

Kes on suuhügienist?

09.01.2019

Tõenäoliselt teame kõik, kes on hambaarst ja pöördume tema poole siis, kui suus olev mure endast märku annab — olgu see siis katkise hamba, kaariese, igemeprobleemide või muul ebameeldival kujul. Korraliku suuhügieeni ja regulaarse kontrolliga on võimalik suus tekkivaid muresid tegelikult ära hoida. Kui hambaarstid tegelevad eelkõige tagajärgedega, siis suuhügienisti tööks on tegeleda suu- ja hambahaiguste ennetamisega ning säilitava raviga.

Suuhügienisti igapäevatöö hulka kuuluvad nii hambakivi eemaldamine, igemepõletiku ennetamine ja ravi, hammaste mehaaniline puhastus, hambatäidiste korrigeerimine ja veel mitmed hammaste ja üldise suutervisega seotud protseduurid. Samuti nõustavad hügienistid patsiente suuholdusvahendite valikul. Unimedi kliinikutes viivad suuhügienistid läbi ka suutervist säilitava toitumise koolitusi — seda nii patsientidele personaalselt ravikabinetis kui ka loenguvormis erinevates asutustes.

Terviklik lähenemine igale patsiendile

Hammaste ja igemetega seotud mured on tihtipeale ainult üks osa kogu probleemist. Unimedi suuhügienist Anneli Tammet räägib, et suuhügienisti töö on vaadelda iga patsienti kui tervikut, analüüsides tema elustiili, suuhügieeni harjumusi, toitumist, üldtervist ning ka tarvitatavaid ravimeid. Enne seda, kui suuhügienist tegutsema asub, koostab ta põhjaliku suu- ja üldtervise diagnostika. Iga konkreetset patsienti on vaja uurida, hinnata tema seisundit, panna diagnoos ning suunavalt sekkuda. Kuigi suuhügienist ei ole koolitatud diagnoosi panema, nõuab tema haridus laialdasi teadmisi ja oskusi ning nende patsiendipõhist rakendamist.

Esmakordselt suuhügienisti juurde minnes on oluline teha ära eeltöö, et olla kindel suuhügienisti kompetentsis ja seeläbi ka teenuse kvaliteedis. Selleks on vaja välja selgitada, kas inimene, kelle juurde minnakse, omab Eestis kehtivat kutsestandardit, mis tagab töö tegemiseks vajalikud oskused ja teadmised. Praegusel ajal liigub kahjuks ka nn libahügieniste, kelle juurde minnes võib oma suutervisele teha pigem kahju kui kasu.

Ennetamine on oluline

Suuhügienisti teenus on ajaga muutunud üha kättesaadavamaks, ent teadlikkus selle ametikoha olemasolust on täna pigem madalamapoolne või sootuks puudulik. Kuna hambaarstide töökoormus on tihtipeale väga suur ning nad on hõivatud taastava hambaraviga, on ravijärjekorrad tihtipeale võrdlemisi pikad. Seetõttu on just suuhügienist see meeskonnaliige, kelle kanda jääb ennetustöö ning mittekirurgiline haiguste ravi. “Suuhügienisti roll hambaravi meeskonnas on tegelikult ainulaadne,” räägib Tammet, lisades: “oleme nii uurijad, avastajad kui suunajad!”

 

5 olulist tähelepanekut suumurede ennetamiseks:

1. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas

2. Janujook on vesi

3. Kõike võib süüa, aga mõõdukalt

4. Oluline on pidada söögipause — vähemalt 3-4 tundi

5. Hammastega tuleb regulaarselt kontrollis käia — minna enne, kui valu või mõni muu mure endast märku annab

 

BRONEERI AEG
SUUHÜGIENISTI JUURDE