Hambaarst dr Raul Vallaste, Unimed Ülemiste hambakliinik
Tarkusehambad lõikuvad enamasti enne 25. eluaastat, kuid mõningatel juhtudel võib see toimuda ka hilisemas eas. Kuna tarkusehambad võivad põhjustada kaebusi paljudele, siis on tarkusehamba eemaldamine hambaarsti jaoks üks küllaltki sagedane protseduur. Tarkusehambad, mis kasvavad viltu või põhjustavad muid vaevusi, tuleb eemaldada.
Inimesel on tavapäraselt kokku 4 tarkusehammast, kuid on ka erandeid. Suukirurgiale spetsialiseerunud Unimed Ülemiste hambakliiniku hambaarsti dr Raul Vallaste sõnul on patsiendid väga õnnelikud, kui röntgenit vaadates selgub, et osad tarkusehambad on juba sünnipäraselt puudu, kuid seda juhtub pigem harva. On ka neid, keda on õnnistatud näiteks lausa kuue tarkusehambaga.
Kõik tarkusehambad ei pruugigi suhu lõikuda. Tarkusehamba mittelõikumise põhjus seisneb sageli selles, et hammas on igeme all või luu sees peidus. Tihti on põhjuseks ka hamba vale asend. Sageli on just alumised tarkusehambad naaberhamba poole kaldu ja ei pääse seetõttu igemest välja. Tarkusehammaste asendid ei pruugi üldse sümmeetrilised olla – on palju juhtumeid, kus ühel pool on hammas otse, kuid teisel pool täiesti “külili”.
Kui tarkusehambad hakkavad lõikuma või on valulikud, siis on soovitatav broneerida aeg hambaarsti vastuvõtule. Kui on näha, et ige on põletikus ja hammas suhu ei mahu, siis on mõistlik tarkusehammas eemaldada. Hamba lõikumise käigus võib hakata igeme ja hamba vahele kogunema kattu ja toitu, mille tulemuseks võib olla igemepõletik. Põletikulise reaktsiooni tekkimine on sageli korduv ning selleks, et põletik ei saaks uuesti tekkida, on enamasti mõistlik tarkusehammas eemaldada.
Dr Vallaste sõnul eemaldatakse tarkusehambaid tihti ka põhjusel, et need suruvad hambarivi viltu, põhjustades lõualuudes ebamugavat surumistunnet. Enamasti soovitatakse tarkusehambad eemaldada enne breketravi, selle ajal või vahetult pärast ravi. Nii saab vältida breketitega saavutatud sirge hambarivi taas puseriti minemist.
Piisav näidustus hamba eemaldamiseks on ka viltusena suhu lõikunud hammas, mida on äärmiselt raske puhastada. Mida rohkem on suus kohti, kus suuhügieen jääb puudulikuks, seda rohkem võib nendes kohtades hakata kimbutama hambakaaries ehk hambaauk. Lisaks sellele, et tarkusehammast on keeruline puhastada, on sinna ka puuriga raske ligi pääseda. Seetõttu on raskendatud hambakaariese parandamine, kuna hammast on keeruline hoida kuivana, et sinna hambaplommi saaks asetada. See on ka põhjus, miks hambaauguga tarkusehammas enamasti eemaldatakse.
Tarkusehambad võivad kahju teha ka teistele hammastele. Üheks salakavalaimaks kahjuks, mida tarkusehammas võib tekitada, on kõrvalhamba juure resorptsioon ehk sulamine ja kaariese tekkimine kõrvahambasse. Juure sulamine võib juhtuda siis, kui tarkusehammas lõikub suunaga kõrvalhamba poole nii agressiivselt, et naaberhammas hakkab eest nö „ära sulama”. Protsess on sarnane piimahammaste juurte sulamisega, kui jäävhammas alt pressib.
Tarkusehammast, mis on aastaid lõualuus samas viltuses asendis olnud, ei ole mõtet puutuda. Kui aga hammas on kõrvalhamba poole liikunud, tuleb kaaluda eemaldamist enne, kui tekib oht kahest hambast korraga ilma jääda. Kui tarkusehammas on viltu, kuid osaliselt igemest väljas, tekib tarkuse- ja naaberhamba vahele äärmiselt raskesti puhastatav hambavahe, mis võib soodustada hambakaariese teket hambapinnal või -juurel. Tarkusehammaste parandamise puhul tuleb arvestada sellega, et sinna asetatud plommid püsivad hammastel kehvemini ja seega on oht, et juba parandatud augu asemele tuleb uus.
Dr Raul Vallaste sõnul ei peaks tarkusehammaste eemaldamist kartma, sest sellega on võimalik likvideerida mitmeid probleeme, mida tarkusehammas võib põhjustada. Patsiendi jaoks võib olla hamba eemaldamine täiesti valutu ja märkamatu protsess. Dr Vallaste meenutab üht vastuvõtul käinud patsienti, kelle jaoks oli kogu hamba eemaldamise protsess lausa nii märkamatu, et peale protseduuri tuli teha röntgen näitamaks, et suus tõepoolest ei ole enam tarkusehammast.