Ligi pooled täiskasvanud norskavad vahel. Tegemist võib olla ööst öösse voodikaaslase und häiriva taustamüraga, kuid ka viitega ohtlikule haigusele – uneapnoele ehk unelämbustõvele.
Norskamist esineb sagedamini meestel ja ülekaalulistel inimestel. Samas võib norsata ka sale mees või naine kui alalõua ja kaela ehitus seda soosib. Magama jäädes lõdvestuvad kogu keha lihased, samuti suulae, keele ja neelu lihased – õhuvool liigub läbi kitsenenud hingamistee, pannes lõdvestunud koe vibreerima. Häiritud ninahingamine võimendab norskamist. Mida kitsam on hingamistee, seda tugevam on norskamisheli. Norskamist soodustab alkoholi ja unerohtude tarvitamine, sest need tekitavad lihaste liigset lõdvestumist.
Aja jooksul võib norskamisest areneda ohtlik haigus – uneapnoe. Uneapnoe korral esineb vali norskamine vaheldumisi hingamispausidega, sest lõtv hingamistee vajub osaliselt või täielikult kokku. Õhkuahmiv norsatus äratab sageli nii norskaja kui ka voodipartneri. Öö jooksul esineb selliseid hingamispause korduvalt ning vahelduva hapnikupuuduse tõttu ei ole uni enam nii sügav ja kosutav kui varem.
Norskamine ja uneapnoe saavad sageli alguse lapseeast. Uneapnoest on ohustatud suurenenud adenoidi, suurte suulaemandlite, väikese tahapoole hoidva alalõua ning hambumushäiretega lapsed. Haigust on rohkem ülekaalulistel lastel. Uneapnoe tekitab lastel käitumishäireid ja õpiraskusi, mis õigeaegse diagnoosi ja raviga taanduvad.
Uneapnoele on tüüpiline vali ja korduv norskamine, hingamispausid ja lämbumistunne magades, rahutu uni, kipitus- ja ärritustunne kurgus, liigne päevane unisus ja väsimus ning raskused keskendumisel. Ravimata uneapnoe soodustab vererõhu kõrgenemist, võib tekkida suhkruhaigus ning muud ainevahetushaigused. Uneapnoe haigetel on raskem langetada liigset kehakaalu ja püsida tervislikus kaalus. Allergiahaigused raskendavad uneapnoe kulgu. Häiritud une tõttu on uneapnoe haiged päeval väsinud ning ohustavad ennast ja teisi liikluses! Tähelepanuta ei tohi jätta norskamisheli tõttu uneaega kaotanud kaasmagajaid.
Eestis on suur osa norskajatest teadmatuses – kas neil esineb uneapnoe või mitte? Allpool toodud test näitab uneapnoe esinemise tõenäosust. “ Jah” vastus kolmel ja enamal korral viitab kõrgele uneapnoe esinemise riskile ja täpsustavateks uuringuteks tuleb pöörduda unekeskusesse. Test ei kindlusta kerge või ebatüüpilise uneapnoega haigete leidmist.
Parimaks norskamise ja uneapnoe eristamise meetodiks on haiglas läbiviidav uneuuring, mille käigus registreeritakse kaheksa tunni jooksul uneaegne ajutegevus, hingamisrütm ja selle häired, lihasaktiivsus ja liigutushäired, südametöö jm. Uuringu alusel määratakse sobilik ravi.
Norskamise ja uneapnoe uurimist ja ravi viiakse läbi unemeditsiinilise ettevalmistusega arsti poolt. Nii norskamist kui ka uneapnoed leevendab liigse kehakaalu alandamine, alkoholi ja uinutite tarbimise piiramine. Uneapnoe põhiliseks ravimeetodiks on positiivse õhurõhuravi (CPAP- Continuous Positive Airway Pressure), mille puhul õhuvool hoiab hingamisteed une ajal lahti. Uneapnoe ravi koos kehakaalu normaliseerimisega vähendab haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti. Oluliselt taandub päevane liigne väsimus ja paraneb keskendumis- ja töövõime. Unekeskusesse pöördumiseks on vajalik perearsti saatekiri.
Heisl Vaher
Kõrva-nina-kurguhaiguste arst
Artikkel on avaldatud Meditsiiniuudistes