dr Alissa Kolomiets, Unimed Ühendatud Kliinikud, hambaarst
Miks tasub vähemalt kord aastas käia hambaarsti juures, isegi kui ükski hammas ei valuta? Kaks kolmandikku Eesti elanikest on elu jooksul põdenud hambajuurepõletikku, mis kulgeb sageli sümptomiteta või need on küll olemas, aga arvatakse olevat mõne muu haiguse põhjustatud. Juurepõletiku ravita jätmise tagajärjed võivad aga juba vägagi nähtavaks muutuda.
Juurepõletikku põhjustavad bakterid, mis ravita jäänud hambaaugu korral kahjustavad hambanärvi. Mikroobid pääsevad aukude kaudu hambasäsisse ja liiguvad hamba juuretippudeni. Seetõttu katkeb hambas verevarustus ja see n-ö sureb. Juureravi on vaja, kui infektsioon on jõudnud liiga sügavale hambanärvini, tekitades tugevat valu.
Juureravi tuleb kindlasti ette võtta, et ennetada põletiku levimist lõualuusse ja eluohtlike tüsistuste tekkimist. Hamba alt võib alguse saada näiteks südamelihasepõletik. Kui haigust õigel ajal üles ei leita, tekib ka oht, et mädakolle blokeerib hingamisteed. Kui mädanik koguneb lõualuusse, levib paistetus suupõhja keele alla ja näole.
Milliseid vihjeid tähele panna, et juurepõletikku avastada?
Patsiendilugu: patsiendil avastati ulatuslik põletikukolle kroonitud hammaste all, mis sai tõenäoliselt alguse rohke kaariese tõttu. Patsiendil lõigati erakorralise meditsiini osakonnas suulaest suur põletikukolle lahti ja soovitati hambaarstile minna. Patsient oli soovituse ära unustanud ja tuli alles kahe aasta pärast, kui põletik oli uuesti ägenenud.
Patsiendilugu: patsiendil käis trennis kangi tõstes lõualuust tuige läbi, mistõttu tuli ta hambaarsti juurde kontrolli.
Patsiendilugu: patsiendil oli nägu kreemitades ülalõua piirkonnas kahtlane ja ebamugav tunne – kontrolli tulles avastati ulatuslik juurepõletik.
Kontrolli tasub tulla ka siis, kui mäludes tundub üks hammas hellem kui teised või kui õues jalutades paneb tuul hamba tuikama.
Röntgenit pole põhjust karta
Sageli suunavad patsiente juureravisse ortodondid, kes avastavad juurepõletiku enne breketite panekut tehtud panoraampildilt. 
Samuti avastakse juurepõletikku tihti just rutiinse kontrolli käigus. Teeme iga uue patsiendi hammastest panoraampildi, mis annab hammaste seisukorrast hea ülevaate.
Umbes kord aastas tasuks käia sellises hambakliinikus, kus saab teha röntgenpilti ja kus kontrollitakse ka neid võimalikke probleeme, mis pole silmanähtavad. Unimedis on kasutusel mikroskoobid, millega saab juurekanalite süsteemi suurendada mitukümmend korda. Tänu sellele on ravi täpsem ja raviprognoos parem.
Patsiendid küsivad tihti ka seda, kas röntgenikiirgus on ohtlik. «Ei, radiatsiooni küll karta ei maksa,» rahustab dr Kolomiets. «Kiirgusedoosid on väga väikesed. Ühest röntgenist saab seda sama vähe kui kahe väikese banaani söömisest. Panoraampilti tehes saab pisut rohkem, aga üldjuhul seda ei tehtagi tihemini kui kahe aasta tagant.»
Milline on juureravi protsess ja kestus?
➡️ Juurekanali avamise protseduuriks tuleb varuda aega kuni kaks tundi.
➡️ Vajadusel tehakse tuimastus, seejärel eemaldatakse ravi vajavast hambast kõik täidised ja kontrollitakse, ega hambas pole mõrasid. Kui oma hammast annab säilitada, siis saab hamba üles ehitada.
➡️ Juureravi käigus loputatakse ja desinfitseeritakse kõik juurekanalid. Võimalusel pannakse samal visiidil kanalid kinni, vajadusel lisandub täiendav visiit. Ulatusliku põletiku puhul võib tekkida vajadus kaasata ka kirurg.
➡️ Juureraviks kulub enamasti 1–3 visiiti. Seejärel on oluline käia regulaarselt kontrollis, veendumaks, et juurealune põletik on ravile allunud.
➡️ Ulatusliku juurealuse põletiku paranemine võib võtta isegi mitu aastat ja röntgenis võivad põletikukolded veel neli aastat hiljemgi näha olla.