Meditsiiniajakirjas Hambaarst avaldati meie meeskonnaliikmete poolt ühistööna valminud artikkel “Hambumusanomaaliate ennetamine nõuab meeskonnatööd”. Artikli autoriteks on ortodont dr. Triin Jagomägi, füsioterapeudid Triin Kaldur ja Nele Pihla ning logopeed Lagle Lehes. Allpool on lihtsustatud kokkuvõte sellest artiklist.
Algkooliealiste laste kallis ortodontiline ravi ei anna tihti püsivat ja edukat tulemust, sest nende miimiliste ja mälumislihaste funktsioonihäired ning erinevad suutervist mõjutavad harjumused saavad liiga hilja tähelepanu või jäävad sootuks korrigeerimata. Seega on vajadus meeskonnatöö ja süsteemse sekkumise järele suur, kuna ühe spetsialisti tööl pole erilist tulemust, kui teine spetsialist enda pädevuses olevat probleemi lahendama ei asu.
Kõige varem satuvad lapsed ortodondi juurde 7-8-aastaselt, kuid selleks ajaks võib hambumusanomaalia põhjustajad (suuhingamine, keele vale asend puhkeolekus ja neelamisel, näpuimemine) olla kestnud juba 6-7 aastat. Harjumuste ümberkujundamine on aga äärmiselt raske ja pikk protsess, mis sõltuvalt patsiendi vanusest võib kesta kuni kaks aastat. Esimese sammuna tuleks näopiirkonna lihaste funktsioonihäiretega ja juba tekkinud hambumusanomaaliatega lapsed võimalikult varajases eas üles leida ja nad spetsialistide juurde suunata. Kõrva-nina-kurguarsti (KNK-arst), ortodondi ja spetsialiseerunud terapeudi koostöös on võimalik hambumusprobleeme ennetada ja nende süvenemist ära hoida.
Õigeaegse diagnoosimise tähtsus
Funktsioonihäireid tuleb diagnoosida ja ravida hiljemalt 6. eluaastaks, sest selles vanuses hakkavad lõikuma jäävhambad. Kui probleem selleks ajaks kõrvaldada, ei pruugi laps hiljem kallist ortodontilist ravi vajada. Samuti toetab miimiliste ja mälumislihaste funktsioonihäirete kõrvaldamine ka lapse üldist arengut: näiteks vähendab külmetushaigustesse haigestumist, parandab kehalist töövõimet ja unekvaliteeti ning mõjutab kognitiivset tervist positiivses suunas.
Seega on vajalik lasteaiaõpetajate, pere-ning hambaarstide koolitamine, et nad oskaksid märgata nende probleemidega lapsi ning seejärel saaksid suunata abivajajaid juba õigel ajal spetsialistide juurde.
Kõrva-nina-kurguarsti roll
Näopiirkonna lihaste funktsioonihäireid (nt suu kaudu hingamine või keel hammaste taga neelamine) järk-järgult lahendama asudes tuleb lapsed esmalt suunata KNK-arsti vastuvõtule, veendumaks, et hingamisteed on vabad. Kui lapsel esineb hingamisraskusi, kui probleemiks on suurenenud mandlid või adenoid, peab hingamisteede vabastamine toimuma võimalikult kiiresti. Vajalikuks võib osutuda ka uneuuring või allergoloogi konsultatsioon.
Mida teeb spetsialiseerunud terapeut?
Spetsialiseerunud terapeudi eesmärgiks on likvideerida lapse halvad suulised harjumused(nt luti või pöidla imemine), soodustada huulte kontakti ja nina kaudu hingamismustrit, korrigeerida keele asendit rahulolekus ja neelamisel ning üldist neelamismustrit. Miimiliste ja mälumislihaste funktsioonihäiretega tegelev terapeut on erikoolituse läbinud spetsialist, kellel on eelnevalt kõrgharidus füsioteraapia või logopeedia erialal. Probleemi olemasolul koostab ta patsiendile individuaalse raviplaani, mis koosneb ravitsüklitest, kus igal on oma eesmärgid ja spetsiaalne harjutusvara.
Füsioterapeut
Füsioterapeudi taustaga spetsialist keskendub lisaks eelpool mainitule olulisel määral ka hingamismustrile, vajadusel tegeletakse teraapias ka rühiga, eeskätt pea asendiga ülejäänud keha suhtes, ja oimuluu-alalõualiigeste haigusseisundite sümptomitega (nt alalõualiigeste naksumine, asümmeetrilisus liigutustel, mälumislihaste hellus).
Logopeed
Kliinilise logopeedi taustaga terapeut jälgib ja parandab lihasharjumusliku ravi ajal lapse artikulatsiooni ja häälduskvaliteeti, seetõttu on häälduspuuetega patsiendid oodatud tema vastuvõtule. Suur roll on lasteaedades töötavatel logopeedidel, keda koolitatakse ja juhendatakse probleeme märkama ja ära tundma.
Tartus on varajane logopeediline märkamine ja sekkumine tagatud lasteaialogopeedide poolt. Teistes linnades, asulates ja maapiirkondades vastavad spetsialistid lasteaias aga sageli puuduvad. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2011. aastal tehtud uurimuse andmetel on vaid 1/3–l Tallinna ja Harjumaa tavalasteaedadest võimalik pakkuda logopeedilist tugiteenust. Sama uurimus leidis, et üle-eestiliselt on vastav teenus tavalasteaedades tagatud vähem kui pooltes asutustes (45%).
Ortodont
Suutervise olukorra peab kaardistama ka ortodont, kes sõltuvalt vajadustest ja vanusest jätab kas lapse jälgimisele või sekkub ise. Just ortodont, mitte taastusraviarst, oskab kõige paremini hinnata näopiirkonna müofunktsionaalse teraapia vajadust ja seetõttu tuleks luua ortodondiga koostöös kasutamiseks mõeldud müofunktsionaalset teraapiat kattev Haigekassa leping.
Perekond kui osa meeskonnast
Tähtsateks meeskonnaliikmeteks on ka patsient ise ja tema vanemad – nende ülesandeks on iga päev etteantud harjutusi teha, jälgida ja toetada, motiveerida last nende sooritamisel.
Võimalikud takistused
Kahtlemata on seesugusel meeskonnatööl takistusi, mis jäävad enamjaolt raha taha. Haigekassa raha eest kõrva-nina-kurguarsti konsultatsiooni saamiseks, uuringute tegemiseks ja lõikusele pääsemiseks on järjekorrad väga pikad. Samuti puudub funktsioonisanomaaliate meeskonnal praegu veel kindlate lihasgruppide parandamise ja taastamisega tegeleva teraapia jaoks eraldatud haigekassa raha.
Kui kõrva-nina-kurguarst, ortodont ja müofunktsionaalne terapeut on saanud võimaluse lapse raviga varakult alustada, ei pruugi hilisemat, tõenäoliselt kallist ortodontilist ravi vaja minna. Meeskonnatöö ümarlaual osalesid ortodont Triin Jagomägi, logopeedid Marika Padrik, Signe Raudik ja Lagle Lehes, kõrva-nina-kurguarst Heisl Vaher ja füsioterapeudid Triin Kaldur ja Nele Pihla.