Dr Hedvig Alasi
Ülemiste Tervisemaja ja Unimed Sõpruse hambakliinik
Suu- ja hambahaiguste hulgas on üheks kõige levinumaks haiguseks hambakaaries ehk nö hambaauk, mida esineb kõigis vanusegruppides. Teiseks levinumaks hambahaiguseks on igemepõletik ehk gingiviit, mis ravimata areneb edasi parodontiidiks. Parodontiit on krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab hamba kinnituskudede järk-järguline hävimine. Parodontiit kujuneb tavaliselt välja mitmete aastate ja aastakümnete vältel ning ohustab eelkõige keskealisi ja vanemaid patsiente.
Hambaarst dr Hedvig Alasi sõnul on eriti kurb on näha, et kaaries on Eesti laste seas väga levinud probleem, kuigi Haigekassa lepingulistes kliinikutes on kuni 19-aastaste laste hambaravi Haigekassa poolt tasustatud. „Siinkohal tasub kindlasti kõikidele lastevanematele meelde tuletada, et lapsed tuleb iga poole aasta järel hambaarsti juurde kontrolli viia ja seda isegi siis, kui kaebusi ei ole. Hambaarsti juures ei tegeleta ainult raviga, vaid ka ennetustööga – õpetame lapsele õigeid suuhügieeni võtteid ning anname soovitusi edaspidiseks.“
Täiskasvanute hulgas tundub hambaarstile jällegi, et seis läheb aastatega järjest paremaks, kuna hambaarstide juurde pöördutakse üha sagedamini ning hirmud ja mälestused nõukogudeaegsest hambaravist hakkavad vaikselt kaduma. Muidugi on erinevaid põhjusi, miks inimestel on jäänud hambaravi pooleli või miks on üldse lastud oma suutervis käest.
Sagedasemateks põhjendusteks on, et hambaravi on liiga kallis või on inimesel suur hirm hambaarstide ees. „Arusaadavalt võtab hirmudest üle saamine aega, kuid soovitan alustada väikestest sammudest. Alustada hambaravi konsultatsiooniga, kus hambaarst koostab raviplaani. Raviplaani saab jagada vastavalt patsiendi soovidele ning võimalustele osadeks. Suu- ja hambahaigusi õigeaegselt ravides hoiab patsient ka oma raha kokku, seega ei tasu asjaga kaua venitada.“ sõnab dr Alasi.
Hambaarsti poole tasub pöörduda kohe, kui:
- igemed hambaid harjates veritsevad;
- kui hambad on tundlikud magusale, külmale või kuumale;
- esineb püsivat valu või valuhooge nt. kokku hammustamisel.
Dr Hedvig Alasi rõhutab, et hambaarsti juures tuleks käia regulaarselt korra aastas kontrollis isegi kui mingeid kaebusi ei ole tekkinud. Tihti on nii, et kui hammas juba valutab, siis on probleemil lastud liiga kaua süveneda. Ei kaaries ega igemehaigused ei teki üle öö. Tavaliselt on need pikaajalise kehva suuhügieeni ning toitumisharjumuste tulemuseks.
Millised tagajärjed võivad olla ravimata jäänud hambakaariesel?
„Õigeaegselt ravimata jäetud kaariesekahjustuse korral levivad bakterid hambaõõnde kahjustades sealset hambanärvi ning veresooni. See viib hambanärvi põletikuni ning selle tüsistusena ka hamba juurealuste põletikudeni. Sellisel juhul on vajalik teostada juureravi, mille käigus puhastatakse juurekanalid ning hiljem täidetakse need hermeetiliselt. Sageli tuleb hambale teha ka kroon, vältimaks mõra teket. Kui aga hammas on juba nii lagunenud, et ravida seda enam võimalik ei ole, siis tuleb hammas paraku eemaldada.“ ütleb dr Alasi.
Milliseks ohuks hammaste – ja üldtervisele on parodontiit?
Parodontiidi korral taandub hammast ümbritsev luu ning ka igemed. Hamba ümbrusesse ning igemetaskusse kogunenud hambakivi ärritab ümbritsevat iget ning ige nö põgeneb selle eest. Ravimata jätmisel muutuvad hambad liikuvaks, kuni lõpuks viib see hammaste välja kukkumiseni.
Arsti sõnul on parodontiidi mõju üldtervisele näidanud mitmed uuringud. Kindlad seosed on leitud südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ning raseduse ebasoodsate tulemustega. „Põletikus igemed loovad võimaluse bakteritele ja nende elutegevuse produktidele pääseda süsteemsesse vereringesse.“ sõnab arst. „Krooniline põletik suuõõnes halvendab kahtlemata elukvaliteeti ja raskendab üldhaiguste ravimist. On erinevad riskitegurid, mis soodustavad parodontiidi arengut. Üks olulisemaid on kindlasti tubaka tarvitamine. Suitsetajatel esineb kuni kuus korda suurema tõenäosusega parodondi kudede kahjustus, nende ravitulemus on halvem ning suurem risk on haiguse taastekkeks.“ räägib dr Alasi.
Lõpetuseks paneb dr Alasi kõigile südamele, et kroonilised suu- ja hambahaigused on ennetatavad ning selle juures on võtmetähtsusega patsiendi enda kodused suuhügieeni harjumused. Hambaarsti tuleks külastada regulaarselt korra aastas, lapsed kaks korda aastas ning kui tekib mõni kahtlus või kaebus, siis on alati targem tulla varem kontrolli ning mitte oodata ja loota, et probleem läheks ise üle. Iga inimene vastutab oma tervise eest ise.