Endla teatri näitleja Priit Loog (35) oli varem regulaarne trenniskäija, kuid viimasel ajal jäi see soiku, sest elukorralduse pöörasid pea peale “Tõe ja õiguse” võtted ja esiklaps Olivia sünd.
Film “Tõde ja õigus”, mis juba enne ekraanile jõudmist sajandi suurteose tiitli sai, on hõivanud peaosatäitja Priit Loogi elust kaks aastat ja andnud võimsa kogemuse ta näitlejateel.
“Võttepäevi kogunes 75, mis on Eesti filmi kohta päris suur hulk,” räägib ta. “Hoolimata sellest, et kahe aasta peale jagatuna ei tundugi seda väga palju, siis näitlejana kannad sa käimasolevat projekti kogu aeg endaga kaasas ja oled sellega seotud. Kui oli võttepäev, siis vahel algas see hommikul kell neli grimmiga, mis kestis viis tundi, sest kogu valge aeg tuli hoida filmivõtete jaoks. See oli tõesti väärt kogemus!”
Kaks aastat paralleelselt Vargamäe Andrese ja Priit Loogi elu elanuna märkab ta nende ajastute vahel palju sarnast. “Olustik on muutunud, aga inimeste omavahelise suhtlemise alused on samad. Andres tahab oma eesmärgid lõpule viia, aga Krõõt pole rahul, et mees rügab aina tööd teha ja vaidleb naabriga ega märka seda, mis on tegelikult tähtis – teda ja oma peret. Need ebakõlad inimeste vahel kõnetavad tänapäeval samamoodi.”
Pere- ja hambaarsti juures käib korrapäraselt
Tollaste inimeste tervis väga hästi karmile elule vastu ei pannud, tänapäeval oleme enda vastu hoolivamad. Siiski on pisut ootamatu Priidu suguse noore mehe suust kuulda avaldust, et ta käib igal aastal vähemalt kord hambaarsti ja kord perearsti juures kontrollis.
Hambakliinik pole temale tõesti koht, kuhu minekut ta pelgaks. “Varem olid mul breketid ja nii üht kui ka teist sai hammaste heaks ära tehtud. Käisin Unimedi Pärnu kliinikus ortodont Mailis Peetsi juures, kes selle eest hoolt kandis. Mingid protseduurid on ebameeldivad, aga kui tihedalt käia, siis neid tuleb ette harva või ei tule üldse,” ütleb ta. Magusasõbrana teab ta ka seda, et natuke ikka võib ega tee ka hammastele kahju, kui süüa tordilõik ära kohe eine järel.
Perearstil ei käi ta samuti sellepärast, et midagi tervisega hullusti lahti oleks või tohter nõuaks, vaid ta ise tahab, et verenäitajad oleks regulaarselt üle vaadatud. “See ei võta tükki küljest,” ütleb ta. “Tegelikult on mul riskikäitumist olnud ja vererõhk on pisut kõrge, taoliste märkide pärast pean sellele mõtlema.”
Riskikäitumise all peab Priit silmas kauaaegset suitsetamist, mida ta on vahelduva eduga püüdnud maha jätta. Lühiajalisi suitsuta sutse on mehel olnud hulgi, samuti on on seljataga üks pikem aastane katsetus. Just praegu, nagu selgub, on käsil teine.
Stampmõtlemise järgi on suitsetamisest loobuja närviline tüüp, kelle käed ei leia asu ja kes võib iga hetk plahvatada. Priit on rahu ja tšill ise ega ilmuta närvilisuse märke isegi mitu tundi kestva pildistamissessiooni käigus, kui fotograaf teda järjest uusi näoilmeid ette manama ärgitab ja selleks nii vajalikku keskendumist takistab stilist, kes jookseb pluusilt kortse maha siluma. 
“Suitsetamisest loobumise üritamist ei tohiks lõpetada, isegi kui esimesel korral välja ei tule,” räägib Priit. Õnneks on teatris ta ümber suitsetavaid näitlejaid vähemaks jäänud, aga neid ikka leidub.
“Hetkedeks, kui suitsetajate lähedusse satud, pead endale uue mõttemustri looma ja muud tegevust leidma,” ütleb Priit. “Kui varem läksin proovis pausi ajal suitsuruumi, siis nüüd lähen oma garderoobi, võtan kätte raamatu ja loen läbi ühe peatüki. Või lihtsalt puhkan ja vestlen mittesuitsetajatest kolleegidega. Lõpptulemus on kasulikum.”
Oliviaga kelgumäel ja Hessyga terviserajal
Priit on otsimas uut rütmi ja sinna peab ära mahtuma ka 1,5aastane tütreke Olivia, kes nõuab oma osa päevakavast. “Meie peamised traditsioonid on praegu kelgumäel käimine ja raamatute vaatamised enne magamaminekut,” sõnab Priit. “Ta võib üht ja sama raamatut vaadata lõputult, enne jääd juba ise magama.” No ja eks ajast aega on isade õlul olnud ka laste väntsutamise kohustus, mis pisikestele ju alati lusti pakub.
Uuesti tervislikumale rajale saada aitab ka bokser Hessy, kes vajab iga päev jooksutamist. Pärnus on loodus lähedal – metsa või mere äärde jõuab kümne minutiga, kuigi Priidu lemmikkohta Võiste rannamänniku terviserajale luidete vahel tuleb ette võtta pikem autosõit.
Treeninguid on Priit varem harrastanud korrapäraselt mitu korda nädalas ja on olnud muude tegemiste kõrvalt ka algajate treener spordiklubi jõusaalis. Nagu öeldud, on asi praegu tagaplaanil – aga loodetavasti mitte enam kauaks.
Kas Priit üldse teab, mis on stress? “Muidugi ma tean, aga ma pole see inimene, kes aina kordab, et ma olen praegu nii stressis,” vastab ta. “On mingid perioodid, kui olen kuidagi laiali. Ei jõua enam sammu pidada, kuigi peaks. On ju filme, seriaale, muusikat, raamatuid, mida keegi soovitas ja kõigega tahaks kursis olla. Tundub, et kui ma seda ei tee, siis jään elust maha. Siis ongi stressilaadne seisund ja vaat sellest rongist tahaks maha astuda.”
Ja mis on retsept olukorrast väljatulekuks? “Tuleb sisse ja välja hingata, eemalduda ja tõmmata piir vahele,” vastab Priit.
Kaheaastase filmivõtete ja tavapärase elurütmi vahele tõmbas ta piiri siis, kui enne “Tõe ja õiguse” linastumist suurtel ekraanidel näidati filmi osalistele kitsamas ringis. “Oli täitsa põnev,” tunnistab mees. “Enda nägemisega ekraanil olin kuigivõrd harjunud, kuid sellises mahus kogemus puudus. Pidasin ilusti vastu ega nihelenudki väga!”
Tekst: Eha Laanpere
Fotod: Mardo Männimägi
Jumestus ja stiil: Raily Rajaväli
Riided: Tallinna Kaubamaja