dr Charolin Viideman, hamba-ja proteesiarst, Unimed Ühendatud Kliinikud
Kui hambarivisse on tekkinud kas õnnetuse või mõne muu põhjuse tõttu tühimik, siis tuleks puuduv hammas kindlasti võimalikult kiiresti asendada. Nimelt ei salli loodus tühja kohta ning naaberhambad hakkavad vajuma tühjaks jäänud kohale. Seetõttu aga läheb paigast ära hambumus ning ka inimese enesehinnang võib puuduvate hammaste tõttu langeda.
Hammaste asendamisel tulevad appi proteesid. Neid on kahesuguseid – eemaldatavad ja mitte-eemaldatavad. Millist eelistada, otsustab patsient. Proteesimise eesmärgiks on hammaste funktsiooni ja esteetika taastamine ning muidugi see, et inimene taas naeratada julgeks.
Üksikuid puuduvaid hambaid või ka kogu hambarivi saab asendada kroonide ja sildade abil, mille alla ehitatakse implantaat ehk tehislik hambajuur. Nii taastub hamba täpne anatoomiline kuju ja välimus ning „kunsthambal“ tekib kõrval hammastega loomulik kontakt.
Eemaldatavad proteesid nõuavad harjumist
Võib otsustada ka äravõetavate proteeside kasuks. Neid valmistatakse kas metallist või plastmassist. Selliste proteeside puhul võib alguses väljakutseks osutuda nendega harjumine, sest tegemist on siiski võõrkehaga suus, mis tundub ebamugavana. Selllegipoolest ei maksaks proteeside kandmisele käega lüüa, vaid vähehaaval harjutada end nende kandmisega.
Proteeside saamine nõuab patsiendilt mitut visiiti arsti juurde. Esmalt alustatakse konsultatsioonist, et koguda vajalikku info patsiendi kohta, vajadusel tehakse uuringuid ja seejärel koostatakse raviplaan. Edasises protsessis lähtutakse juba patsiendi soovitud konkreetsest lahendusest.
Tasub meeles pidada, et pärast raviprotseduure tuleb uutele hammastele kõrgendatud tähelepanu pöörata. Eriti just äravõetavatele proteesidele, sest nendel võivad esineda mõned nüansid, mis tulevad alles hiljem kandmise ajal välja.
Muidugi oleks kõige parem, kui proteese vaja ei lähekski. Kindlasti saab hammaste kadu ennetada kõige põhilisemaid hammaste eest hoolitsemise soovitusi järgides: iga päev korralikult hambaid puhastada, käia korra aastas profülaktilises hambaarsti kontrollis, lasta eemaldada hambakivi ja teha soodapesu ning ekstreemspordiga tegeledes kanda hambakaitsmeid. Need on harjumused, mille lapsed peaksid oma vanemate eeskuju järgides juba kodunt kaasas saama.
Implantaat asendab kaotatud hammast täiel määral
dr Eduard Sapa, hamba-ja proteesiarst, Unimed Ühendatud Kliinikud
Implantaat on luusse paigutatud kunstlik hambajuur. Tavaliselt on see keraamiline või titaanist valmistatud konstruktsioon, mis on hiljem proteesimise aluseks. Implantaadi peale ehitatakse oma hambale sarnane kroon või sild. See lahendus sobib üldjuhul kõikidele patsientidele.
Enne implantaatide paigaldamist tuleb veenduda, et teised hambad on terveks ravitud. Vajadusel peab eemaldama muud infektsiooniallikad nagu näiteks kaaries, hambakivi või peridontiit ehk hambajuurealune põletik. Sellist hammaste ettevalmistust viiakse läbi ka Unimedi Pärnu kliinikus.
Implantaadi kasutamise suur pluss on see, et selle panekuga saab säästa terveid naaberhambaid. Neid ei viilita ega koormata muude protseduuridega üle.
Kui kõik ülejäänud hambad on terved, siis arst selgitab välja, kas implantaadi jaoks on olemas koht, kus on piisav luu olemasolu. Kui on, siis alustatakse implantaadiraviga, vastasel juhul saab luud nö juurde kasvatada. Ravi toimub kahes faasis: implantaadi paigutamine ja hambakrooni valmistamine. Kui muid komplikatsioone ei esine, siis esimesest läbivaatusest kuni hambakrooni paigutamiseni kulub ligikaudu viis nädalat.
Patsiendile on oluline teada, et kuigi implantaadid ehk rahvakeeli ka kunsthambad ei anna valutamisega märku, et suus on midagi valesti, tuleb ka neid kandes vähemalt kord aastas käia hambaarsti juures kontrollis. Ainult nii märkab arst võimalikult vara potentsiaalset murekohta. Loomulikult tuleb ka implantaatide olemasolul jätkata tavapärase hammaste hügieeniga.