Keraamilisi ehk hamba värvi breketeid on olemas kahesuguseid – klassikalised ja iseligeeruvad. Mõlemal juhul on hamba külge kinnitatav breket keraamilisest materjalist, mis on hammastega sama värvi ning seega on kogu breketsüsteem esteetiline ja jääb suus sisuliselt märkamatuks. Enim nähtav osa on breketeid ühendav traatkaar, mis on üldiselt metalne, kuid soovi korral pakub Unimed ka valge või kuldse kaare kasutamise võimalust. Hoolimata valgest värvusest on keraamilised breketid praktilised, sest need ei määrdu.
Klassikaliste ja iseligeeruvate breketite peamine vahe seisneb selles, kuidas hammastele survet avaldav kaar breketi külge kinnitatakse. Klassikaliste breketite puhul kinnitub traadist kaar breketile väikeste kummi- või traatrõngaste ehk ligatuuride abil, iseligeeruvate breketite puhul kinnitub metallkaar breketi sees oleva luku abil iga breketi külge ise. Nii jääb üldmulje minimalistlikum ja esteetilisem. Samuti on iseligeeruvaid breketeid mõnevõrra kergem puhastada, kuna kummist ligatuuri puudumisel koguneb sinna vähem kattu ja toiduosakesi.
Regulaarsed visiidid on olulised
Samas pakuvad klassikalised breketid esteetiliselt võrdset lahendust iseligeeruvatega – nende kandja peab lihtsalt arvestama, et teatud toiduained (näiteks karri või punane vein) võivad määrida breketi külge kinnitatud kumme ehk ligatuure. Samas ei tingi see olulist ebamugavust, sest ligatuure vahetatakse regulaarsetel visiitidel ortodondi juures iga 4–5 nädala tagant. See tagab koostöös korrektse suuhügieeniga püsivalt valge üldmulje. Iseligeeruvate breketite puhul on ortodondi visiitide vaheline periood umbes 6–8 nädalat. See ajavahemik võib varieeruda sõltuvalt ravijuhtumist ehk siis suuresti sellest, milliseid mehhanisme breketite paigaldamisel kasutatud on.
Sobiv lahendus selgub raviplaani koostamise käigus
Klassikalise või iseligeeruva breketsüsteemi kasutamise otsustab ortodont raviplaani koostamise käigus, kui ta on hinnanud hammaskonna üldist seisukorda ja vajadusel läbi viinud täiendavad uuringud. Arst võtab raviplaani koostamisel arvesse ka patsiendi enda eelistusi. Iga ravijuhtum on unikaalne, kuid keskmine breketravi pikkus jääb vahemikku 1,5–2 aastat. Mõlema süsteemi puhul tuleks lisaks regulaarsetele visiitidele ortodondi juurde külastada oma hambaarsti 1–2 korda aastas, sest kaariese risk võib raviperioodil olla suurem. Samuti on soovitatav käia 1–2 korda aastas suuhügienisti juures kontrollis.