Müofunktsionaalsete häirete korral esineb inimesel näo- ja suupiirkonna lihaste talitlushäire või lihastoonuse kahjustus. Selle tulemusena kujunevad valed harjumused: suu on pidevalt avatud, keel puhkeseisundis vales asendis ning avaldub atüüpiline neelamismuster. Esinevad ka hingamis- ja hambumusprobleemid, sageli kaasnevad hääldusprobleemid.
Üheks levinumaks müofunktsionaalsete häirete tekkepõhjuseks on suu kaudu hingamine. Ka siis, kui takistus ninaneelust on eemaldatud lapseeas, võib suuhingamine jätkuda, sest keha on harjunud valel viisil hingama. Selle tulemusena võivad lisaks hambumusprobleemidele välja kujuneda ka uneaegsed hingamishäired. Suuhingamise tõttu tekkinud suukuivus muudab hambad vastuvõtikumaks kaariesele. Samuti mõjutab vale hingamine inimese rühti – õlgade ette vajunud hoiak, pea kuklas, pinge kaela- ja õlavöötme piirkonnas.
Müofunktsionaalset teraapiat pakuvad Unimedis selleks spetsiaalse väljaõppe saanud logopeedia ja füsioteraapia valdkonna spetsialistid. Meie müofunktsionaalsed terapeudid aitavad erinevate teraapiavõtete abil parandada patsiendi näo- ja suupiirkonna lihaskonna tööd, normaliseerida häirunud lihaskonna toonust ning loobuda halbadest oraalsetest harjumustest nagu pöidla, keele või huule imemine, küünte närimine jms. Teraapia aitab säilitada ka korrektset hambumust, mida saavutatakse keele puhkeasendi ja neelamismustri korrigeerimise abil. Sageli tehakse tihedalt koostööd kõrva-nina-kurguarstidega, ortodontidega ning teiste spetsialistidega, mis võimaldab patsiendil saada kompleksset ja kvaliteetset abi.
Logopeedi vastuvõtule tasub pöörduda eelkõige nendel lastel või täiskasvanutel, kellel esineb mõni alljärgnevatest muredest:
kõne- ja kommunikatsiooniprobleem, nt kõne arengu hilistumine või mahajäämus, kogelus, häälduspuue;
afaasia ehk kõnekahjustus, mis tekib aju orgaanilise kahjustuse tõttu, nt insult;
düsartria on kõnemotoorika puue, mis on tingitud ühekordsetest neuroloogilistest häiretest (nt ajutrauma, insult), degeneratiivsest haigusest (nt Parkinsoni tõbi) või infektsioonist;
häälehäire, nt kähe hääl, hääle katkemine ja väsimine;
neelamisprobleem, nt trauma või peaajuinfarkti poolt põhjustatuna;
müofunktsionaalne häire, nt suuhingamine
infantiilne neelamine ehk vale neelamismuster ja keeleasend rahuolekus.
ninahingamise õppimise vajadus pärast adenoidide või mandlite eemaldamist;
keele liikuvuse parandamine pärast keelekida korrigeerimise operatsiooni.
Edukas ravi eeldab järjepidevust
Et teraapia saaks tulemuslikult toimida, on väga oluline, et patsient tegeleks kodus järjepidevalt uute harjumuste kujundamisega. Teraapia eeldab patsiendi ning tema pereliikmete motiveeritust ja üheskoos pingutamist.